Ühesõnaga on lugu selline. Pärast korralikku jõululauaorgiat sattusin ma netist toidupäevikut otsima. Kuna olin mõne aasta tagasi avastanud endale lehe www.ampser.ee, siis mõtlesin esialgu sinna naaseda. Siis aga meenus, et sealne kirjapandud menüü kippus päevapeale kuhugi ära kaduma ning seega tõeline ülevaade puudus. Jätkasin siis visalt otsinguid, mis viisid mu Tervise Arengu Instituudi leheküljele, millest sai päevapealt mu teine kodu. Vaatasin silmad peas põlemas tutvustavat videot ja asusin sisestama kõike, mis mulle tollest päevast meelde oli jäänud. Mulle meeldis mõte, et kui vajadusel pakub programm mulle ise soovitusi, et milliseid toiduaineid järgmistel päevadel vältida ning mida võiks proovida süüa. Leiangi, et kuna tegemist on niivõrd heade tutvustavate videotega, siis pikemalt ma siinkohal TAI programmi tutvustamisega ei tegele vaid pigem jagan oma kogemust. Otseloomulikult võib minu poole pöörduda kui mõni küsimus siiski õhku rippuma jääb.
Oma kaalulanguse alguses jätsin ma välja iga viimase kui piimatoote. Aeg-ajalt katsetasin veel erinevate toodete välja jätmist, kuulasin-jälgisin oma keha reaktsioone. Sel ajal puhtalt oma teadmatusest ei taipand ma muidugi ühtki välja jäetud toodet teise asjaga asendada. Mis siis sai? Puudu jäi! Kui sõin enda arvates väga õigesti (loe: näiteks hommikupudrul kuhu puuvilja+mesi+kaneel+kõikheaveel või kuhi heina ja heal juhul mõni lihatükk) siis nüüdseks vaatan muiates asjale tagasi.
Heaküll. Sisestasin siis oma esimese päeva. Kiirustades mainin ära, et võimalus oma päevi ja muutusi võrrelda, on esiteks väga motiveeriv ja samas annab ka võimaluse heaks eneseanalüüsiks. Päev, mille esimesena sisse kandsin, oli päev pärast jõulupühi ehk siis ametlik võta-ennast-kokku-päev. Sisestasin värisevate näppudega oma toidud ja pika enese rahustamise peale ka alla kugistatud patud ning soovituslikust süsikad 55-60%, rasvad 25-30% ja valgud 10-15% oli asi pääääris kaugel. Ütlen kohe ära, et sel hetkel kui end TAIga laulatasin, lubasin endale, et jään endaga üdini ausaks - valetan ma ju ainult endale, kui salaja kapinurgas söön kahe suu poolega pilvekese komme aga päevikusse sisestan 3 pangetäit läätsesuppi. Ja pean tunnistama, et see on mind tõesti distsiplineerinud! Kui tegemist pole just patupäevaga (jah, need on vajalikud!), siis sisestan kõik asjad, mida endale näost sisse ajan. Kujutage mind siis nüüd ette patupäeval - nagu ketist lahti saanud koer, kes silmade särades sööb kõike :D Mõni ütleb selle kohta enesepiinamine, miks on vaja see kõik üles märkida? Ise ei oska süüa, ei tunne, mida keha vajab? Hakka elama, mida sa higistad? No vot las ma higistan, hakkab parem.
Praeguseks olen higistand siin juba pea kaks kuud ja selle ajaga olen oma toiduvalikute hulgas päris suuri muutusi teinud. Laual on tagasi mõningad piimatooted (jäin ellu!) ja olen märksa teadlikum üldse kõigest, mis minu sisse läheb. Toitumispäeviku täitmisel pööran eelkõige tähelepanu sellele, et süsikaid, valke ja rasvu saaks õigetes kogustes, kalorid jäävad teisejärgulisemaks, sest kõik kalorid ei ole omavahel võrdsed. Sellegipoolest hoian ka kaloritel silma peal, kuna ma kipun pigem vähem kui rohkem sööma. Miks ei tasu vähem süüa? SEST su keha on tark (isegi kui pea seal otsas väga ei ole)! Su keha paneb tähele kui sa üritad talle vähem toitu pakkuda ning hoiab sellest ainsast kümne küünega kinni ning ootab suu ja silmad pärani järgmist väikest toidukorda, mida sa talle annad ning jätab ka selle hirmuga endale - äkki jälle tükk aega ei saa. Seega palun paku oma kehale iga päev REGULAAAARSELT korralikku toitu!!! See on tõepoolest kõige alus. Sel juhul ei teki su kehal mitte mingit tahtmist ega vajadust seda säilitada ning loovutab selle hea meelega järgmise toidukorra ootuses.
Ükspäev ema muigas, et ma vist söön terve päev. Järele mõeldes vist söön tõepoolest. Kui parasjagu pole hommik või lõuna või õhtu, siis on vahepala. Seega saab peaaegu kogu aeg süüa:D Olen mitmetelt inimestelt kuulnud, et kaalu langetama hakates pole nad pidanud oma elus veel nii palju sööma. Kindlasti näitan siin enda ühe päeva menüüd ja sööke ja räägin, et miks just sellised valikud ning kuidas neid saaks varieerida.
Ja muidugi üks suur mure, mis kipub "kalorite lugemise" juures kimbutama - ma ju ei saa elada nii, et kõik oma toidud kaalun ära ja loen iga kalorit. Ega väga ei saa küll jah. Aga silmamälu on olemas? On. Tore. Siis sisestad TAIs silmamälu järgi ja nii lihtne ongi. Saad siiski oma vajalikud süsikad-valgud-rasvad endale visuaalselt silmeette ning mõne aja möödudes ei vaja sa isegi toitude pidevat märkimist. Siinkohal tahan öelda inimestele, kes plaanivad kunagi pöörduda kas minu või mõne teise toidumisnõustaja poole, siis on väga tark ja abistav võtta kaasa oma võimalikult täpne nädalamenüü - toitumisnõustaja saab kiirelt ülevaate su igapäevastest harjumustest ning seda kiiremini saab hakata lahendusi otsima. Ära karda neid kaloreid, muretse pigem selle üle, et sul jääb midagi kehas puudu.
Kuidas ma tean, kust ma saan süsikad? Või rasvu, valke? Siit samast blogist järgmise postituse näol ;) Otsin siia välja tabelid, kust saad näpuga jälge ajada, kust saada täpselt mida kätte. See teeb toitumispäeviku täitmise märksa lihtsamaks. Ja siiralt soovitan, proovi seda programmi. Kui pärast oma päeva toitude sisestamist (muidu alusta ikka hommikul kohe) on süsikate-rasvade-valkude protsendid paigas ja programm ei paku lehe alumises osas sulle ühtki soovitust, teen sulle isiklikult pika pai. Kui aga ei, siis on aeg proovida need protsendid paika saada ja usu mind - see tekitab hasarti:)
Kaunist sõbrapäeva lõppu!
No comments:
Post a Comment