new yorkeeeer

Kaerahelbe pudruu, maasikad, granaatõun, banaan ja goji marjad. Ei tea, kas tõepõhi all, aga kui süüa hommikuti magusat putru, ei tohiks päeval erilist magusaisu olla..

Suvine klassikate klassika - värske kapsas hakklihaga! Täna käisime emaga kirbuturul aga kahjuks ei leidnud ma midagi, mida siin jagada. Õnneks sain aga jällegi ämbritäie päikest:)

Seapesas mingi päeva outfit. Ilmselgelt uued lemmikgladiaatorid ebayst!

Ja tulemus, mmmm!

Supiks!

Lisan siia veidi huvitavat lugemist kookosõli kohta. Isiklikult katsun seda paljudesse erinevatesse toitudesse, ka smuutisse lisada. Jätab omapärase maitse ja on nimetatud ka 10 supertoidu hulka:) Tekst pärineb Vianaturale kodulehelt aadressilt http://www.vianaturale.ee/kookosoli , kus asub täielik artikkel.



 Kookosõli on taimne õli, mida pressitakse kookospähkli viljalihast. Et kookosõli koosneb ligikaudu 92 % ulatuses küllastatud rasvhapetest, on see toatemperatuuril enamasti tahkes olekus ning mõned allikad peavad seda kahjulikuks õliks. Kookosõli on aegade algusest peale kasutatud nii toiduaine, kosmeetikavahendi kui ka ravimina, eriti laialdaselt on see tuntud India ajurveda süsteemis. Palju vaidlusi ja lahkarvamusi põhjustanud rasv oli maailma kõige levinum taimeõli kuni 1960-ndate aastateni, kui liidrikohale tõusis sojaõli. USA-s sattus kookosõli kriitikanoole alla tänu kõrgele küllastatud rasvade sisaldusele. Siiski näitavad kaasaegsed teadusuuringud, et mitte kõik küllastatud rasvad ei ole ühesugused - kookosõlis sisalduvad keskmise ahelaga triglütseriidid ei tõsta kolesterooli taset ja ega aita kuidagi kaasa südamehaiguste tekkele. Kookosõli on tänapäeval arvatud kümne supertoidu hulka. Kookosõli on hea kasutada kaalulangetamisel, see ei ladestu keha rasvkoesse ning soodustab hoopis rasvade põletamist. Kookosõli annab energiat, kiirendab ainevahetust, tõstab immuunsust ning koguni aitab alandada halva kolesterooli taset. Kõik need kookosõli omadused tulenevad ühest küljest rasvhappe ahela pikkusest ning teisalt lauriinhappe ja kaprüülhappe sisaldusest, millel on antimikroobne, antioksüdantne, seene-ja bakteritevastane mõju. Kookosõli omadused Kookosõlis on ligikaudu 92% küllastunud rasvhappeid, 6% monoküllastamata rasvhappeid ning 2% polüküllastamata rasvhappeid. Küllastatud rasvhapetest peamise moodustab lauriinhape (44,6%), järgnevad müristikhape (16,8%), palmitiinhape (8,2%) ning kaprüülhape (8%). Küllastumata rasvhapetest sisaldab kookosõli oleiinhapet (6%) ja linoolhapet (2%). Tänu kõrgele küllastatud rasvhapete sisaldusele on kookosõli ideaalne praadimiseks ja küpsetamiseks. Rafineerimata kookoseõli sulab juba 24-25 C juures ning suitsema hakkab 170 C juures. Erinevalt teistest rasvadest ja õlidest ei kahjustu kookoseõli ka kõrgetel temperatuuridel. Rapsi- ja päevalilleõli, mida tänapäeval toidu valmistamiseks sageli kasutatakse, on kuumakindluse tõstmiseks rafineeritud. Rafineeritud õlid puhastatakse neis sisalduvatest looduslikest ainetest, mis kaitsevad riknemise eest, nende asemel lisatakse sünteetilisi antioksüdante. Rafineerimisel puutuvad õlid sageli kokku nii äärmuslikult kõrgete temperatuuride kui ka söövitavate ainetega. Seega on parem kasutada praadimiseks õlisid, mis juba loomu poolest hästi kuumakindlad - näiteks kookose-, palmi- või oliivõli. Kuuludes kõige stabiilsemate õlide hulka, oksüdeerub ja rääsub kookoseõli väga aeglaselt, säilides kuni kaks aastat tänu oma küllastatud rasva sisaldusele. Parim on teda säilitada tahkunud vormis, alla 24,5 kraadi C juures, et tema säilivusaeg veelgi pikeneks. Samas ei ole kookosõli vaja ilmtingimata külmkapis hoida.

 Kuidas troopikas elavad inimesed jäävad terveks ja kõhnaks, kuigi tarbivad pidevalt suures koguses küllastatud rasvu? See on seotud kookose rasvhappe ahela pikkusega. Kookose õlis on keskmise ahelaga rasvhapped. Enamus rasvadest sisaldavad pika ahelaga rasvhappeid, mis ladestatakse kehasse rasvana, keskmise ahelaga rasvhapped aga põletatakse kiirelt energiaks. Kookosrasval on ka muid häid omadusi: peamine keskmise ahelaga rasvhape on lauriinhape (lauric acid). See keskmise ahelaga rasvhape on sarnane emapiima rasvale ja tal on sama toitaineline mõju. Lauriinhape annab emapiimale immunsust tõstva toime, mis avastati juba sajandeid tagasi Ajurveda meditsiinis. Kookosõli sialdab ka monoküllastamata oleiinhapet, mistõttu tal on oliivõlile sarnaseid omadusi. Enamus (98-100%) rasvu, mida inimene tarbib (nii loomsed kui taimsed rasvad) sisaldavad pika ahelaga rasvhappeid. Kookosõli keskmise ahelaga rasvhappeid on palju kergem seedida - nad ei vaja pankrease ensüüme rasvade lõhustamiseks, neid kasutatakse kiiresti energiaks (seepärast on see hea inimestele, kel on raskusi rasvade seedimisega, hea imikutele), nad ei tõsta kehas kolesterooli taset, pigem langetavad halva kolesterooli sisaldust. Seedetrakti jõudes lagunevad nad täielikult vabadeks rasvhapeteks (pika ahelaga rasvahapped vajavad selleks ensüüme).

Seega - ära karda head rasva!!

Tänane outfit! Ilus päev on, tehke porgandimahla ja päevitage;))

Nii! Lubasin siin suure suuga juba veebruarikuus, et asi läheb uuesti käima. Tänasest teen siis tõepoolest asja lahti. Kuna hetkel on igal pool telefon pildistamiseks olemas, siis muudab see blogimise eriti lihtsaks. Eriti hoolega pildistan kõikvõimalikke värvilisi toite, mida endale kokku keeran ja plaanin ka neid teiega jagada. Üleüldse kõike, mis mu elus jagamist väärt tundub ;) Näiteks tänane hommikusöök. Kaerahelbe puder, mooruspuu marjad, banaan ja mmmmmmmmm, jogurti ja valge šokolaadiga päevalille seemned. Mooruspuu marjadest veidi tarka juttu ka: magusad mooruspuu marjad annavad üldist elujõudu, kaitsevad närvisüsteemi, toniseerivad neerude tööd, parandavad vere kvaliteeti (soovitatav aneemia puhul), hoiavad seedimise korras ja ravivad kõrget vererõhku ja diabeeti eelkõige veresuhkru taset tasakaalustades. Marjad sobivad krooniliste soole- ja maksavaevuste leevendamiseks. Hiinlased on murakalaadseid marju kasutanud ka seksuaaliha tõstmiseks. Mooruspuumarjade söömine ennetab juuste enneaegset hallinemist ja hõrenemist. Marjad mõjuvad palavikku alandavalt, valuvaigistavalt ja parandavad üldist meeleolu. Mooruspuu mari sisaldab palju karotenoide, tanniine, kiudaineid, rauda, kaltsiumi ning vitamiine B2, B3, C- ja K-vitamiini, linoolhapet e. vitamiini F ja steariinhapet. Ilmselt lisandub siia juba tänase päeva jooksul veel asju:) proovin suure õppimise kõrvalt end nüüd ka siia pressida!